Kaamera taga koos fotograafiga Petra Kleis
CHANGE Lingerie's armastame kõiki naisi just sellistena, nagu nad on. Just seepärast, et tagada meie toodete täiuslik sobivus kõigile naistele, igas eluetapis, sõltumata kehakujust ja -suurusest, oleme 30 aasta jooksul välja töötanud 88 erinevat rinnahoidja suurust.
Meie 2024 kevad-suvise hooaja kollektsioonis keskendume naiseksolemise väele ja naturaalsele ilule.
Teeme koostööd andeka fotograafi Petra Kleisiga, et taasluua CHANGE universum, rõhutades naiselikkust, naise keha ja üldse kõike, mis annab tähenduse naiseksolemisele.
Petra on spetsialiseerunud inimeste pildistamisele, kasutades kaasavat ja lugupidavat lähenemist, jättes kõrvale ebarealistlikud ilustandardid ning tuues esile loomulikkuse ja ehtsuse. Saage osa Petra ja meie ühisest teekonnast allpool toodud intervjuus.
Miks otsustasite saada fotograafiks?
See oli tegelikult pisike kõrvalepõige. Paljud minu sõbrad olid asunud õppima, nii alustasin ka mina taani keele õpinguid. Pärast kolme kuud muutus see tõeliselt raskeks ja see ei tähendanud minu jaoks midagi. Mõistsin, et see ei hakka toimima. Mul on alati olnud kerge genereerida ideid ja olla loominguline ning mulle on alati meeldinud joonistada, meisterdada ja maalida. Ning kui mu nõbu rääkis, et üks teda tundev fotograaf vajas õpipoissi, mõtlesin, et kuigi see tundub liiga uljas väljakutse, ma siiski proovin. Ma tõesti ei teadnud midagi, kui alustasin, ja kuigi olin alles 24, tundsin ma end tegelikult natuke vanana.
Täna aga arvan, et minu vanus oli ainult eelis, sest kui alustad hiljem, sa lihtsalt tead rohkem, sul on suurem kogemustepagas ja seetõttu vaatad sa ka inimesi erinevalt - ning pildistad erinevalt.
Miks otsustasite spetsialiseeruda inimeste ja portreede pildistamisele?
Minu õpetajad pildistasid palju "surnud asju", näiteks autosid, ja peagi sain teada, et see on tehniliselt üsna raske ja nõuab palju varustust. Iga kord, kui pidime välja pildistama minema, pidime alati kaasas tassima miljard lampi ja ma arvan, et see oli NII tülikas – loomulikult pidin alati mina neid asju kaasa tassima, nii et võib-olla oli sellel midagi pistmist...
Igatahes sain üsna ruttu teada, et inimesi on lihtsam pildistada, sest kõiki neid asju pole üldse vaja ja inimesi sai palju kergemini liigutada ning need keda sa pildistad aitavad ka väga lahkelt kaasa. Igal juhul arvan, et see oli palju lõbusam ja samuti on mind alati paelunud inimesed, kellel oli midagi ekstra ja kes nägid välja erilised. Nii et ma arvan, et oli täiesti loomulik, et ma pidin seda teed minema.
Mis ajendas teid CHANGE Lingerie jaoks SS24 kollektsiooni pildistama?
Olen alati vaadanud CHANGE'i ja arvanud, et neil on palju potentsiaali, kuid ma ei tundnud, et see oleks täidetud. Aluspesubrändina lasub neil suur vastutus, mida ma ei tundnud, et nad seda täitsid. Tundus, et nad ei pingutanud, vaid kasutasid alati samu modelle ja tegid samasuguseid pilte, mis olid moes 10 aastat tagasi. Seetõttu arvasin alati, et tahan väga pildistada CHANGE'i, sest tundsin tõesti, et suudan midagi muuta. Nende suurused on väga erinevad ja seetõttu võite saada üsna erinevaid tulemusi, kuna sageli muudavad pildistamise võimatuks just suurused.
Teine motivaator oli see, et mulle meeldib pildistada naisi ja eriti just aluspesus naisi, sest minu meelest on naisekeha tõesti ilus – ja see on kõikvõimalikud naisekehad, vaatamata sellele, kuidas nad välja näevad.
Kas enne SS24 kollektsiooni pildistamist teadsite, et tahate CHANGE'i pildistada konkreetses suunas?
Ma pildistan tegelikult alati ühtemoodi, sest tahan, et see, mida ma teen, oleks reaalsusega üks ühele. Kui pidin CHANGE jaoks pildistama SS24 sarja, oli minu jaoks väga oluline retušeerimine täielikult maha võtta. Minu jaoks oli oluline ka see, et kehasid ei muudetaks – ei olnud kehasid, mida suuremaks või väiksemaks teha. Õnneks oli CHANGE täielikult nõus. Väga harva õnnestub aga retušeerimist täielikult vältida, sest retušeerimine käib ka siis, kui eemaldad modelli näost sobimatult üle lennanud karva või eemaldad otsmiku keskelt suure vistriku. Ma arvan, et selline retušeerimine on tegelikult üsna süütu, sest see ei ole selline, nagu modell tavaliselt välja näeb ja see ei aita pildile kaasa.
Pikemas perspektiivis tahaks väga mitte retušeerida, aga minimaalselt korrigeerin pildil alati nahatooni. Tavaliselt tunduvad inimesed pisut punakad, isegi kui nad tegelikkuses sellised välja ei näe, ja siis ma arvan, et pilt muutub realistlikumaks, kui ma seda retušeerin – aga see on põhjus, miks see ikkagi pildiga manipuleerib. Minu jaoks on see aga lõpus, kus see ei tekita kellelegi halba enesehinnangut või kus me moonutame tegelikkust. Kus see pole enam seaduslik, on see, kui me, nagu ma fotograafina alustades, läheksime ja teeksime näiteks jalad pikemaks või vöökoha väiksemaks – teisisõnu muudaksime reaalsust.
SS24 sarja pildid, mis on tehtud CHANGEle pildistatud, on retušeeritud, mida ma iseloomustan kui süütut lõppviimistlust. Just siis, kui mõni karv on üle näo lennanud, olen seda retušeerinud, aga kehasid ega tegelikkust pole kuidagi muudetud.
Kuidas soovite, et naised end SS24 pilte nähes tunneksid ja milline on teie lemmikfoto SS24 võttelt?
Ma tahan, et nad tunneksid, et võivad oma aluspesus välja näha sama armsad kui modellid. Ma tunnen, et oleme teinud vooruseks mitte midagi varjata, sest sul pole seda tegelikult vaja. Ma töötan koos maailma kõige ilusamate naistega ja kui nad pole sellistena"piisavalt head" nagu nad on, on see meie ülejäänude jaoks ülesmäge võitlus. Nüüd on aasta 2024 ja ma ei tea, keda me üritame petta sellega, et peame asju ära retušeerima. Meie kehadel tuleks lasta välja näha sellisena, nagu nad näevad. Nii et ma loodan, et pildid on muutunud suheldavamaks ja ma soovin, et need muutuksid tulevikus veelgi suhtelisemaks ja neil oleks veelgi rohkem kehalist mitmekesisust.
Teine küsimus on raske küsimus, sest ma arvan, et seal on nii palju häid fotosid. Aga kui ma pean ühe valima, siis peab see olema pilt meie kaunist modellist Sarast, kes seisab vannitoas seljas korrigeeriv pesu. See on nii meeletult ilus. Ma arvan, et see konkreetne foto on eriline, sest see on natuke nohiklik asi, kuid see foto on tehtud minu lemmikkaameraga, milleks on keskformaatkaamera ja seejärel ülesvõetud filmilindile. Toonid ja tekstuur on väga metsikud, valgus on väga mõnus, Sara on meeletult ilus ja tema tume nahk sellel nude tooni taustal aluspesus on meeletult ilus. Minu meelest näeb see super maitsekas ja eksklusiivne välja.
Mulle meeldivad väga ka Valentini kollektsiooni pildid, kus mängisime palju loomuliku valgusega. Minu meelest on see lahe, sest valgusega saab jutustada nii palju lugusid ja üldse pole vaja retušeerida, sest loomulik valgus on iseenesest nii ilus, pehme ja maagiline.
Ka veevoolikuga pilt on minu meelest lahe, sest oleme töötanud mõningate klišeedega ja toonud niimoodi sellesse veidi huumorit ja eneseirooniat.
“Ma tahan, et naised näeksid, et oleme pildistanud tõelisi naisi ja tunneksid, et võivad pesus välja näha sama armastusväärsed kui modellid.”
Kuidas suhtute praegusesse moe- ja ilutööstuse suundumusse?
Arvan, et see liigub õiges suunas. Siiski ma mõtlen tihti, et moevaldkond lainetab veidi edasi-tagasi. Kuid loodan, et oleme piisavalt targad, et vastu pidada. Ilmselgelt on pluss-suuruses modellide arv moeetendustel märgatavalt vähenenud, nii et ühel või teisel viisil näitab see ka langust. Arvan, et seadusandlus võiks selles valdkonnas palju ära teha. Kui otsustatakse, et näidissuurus peab olema suurem, siis automaatselt peame kasutama ka suuremaid modelle. Naisi on pidevalt hinnatud selle järgi, kuidas nad välja näevad, mitte selle järgi, mida nad suudavad teha ja mida nad loovad, nagu mehi paljudel juhtudel hinnatakse. Arvan, et kui me hakkame rohkem keskenduma inimesele keha sees, mitte vaid seksuaalsele atraktiivsusele, on see suur samm õiges suunas.